Tegevusalad
AS Viisnurk koosseisu kuulus 2002. aastal iseseisvate tulemusüksuste staatuses neli äriüksust:
– Mööblivabrik – toodab elukondlikku mööblit, kasutades materjalidena eeskätt männi ja kase täispuitu ning täispuidust kilpkonstruktsioone.
– Spordikaupade divisjon – tegevus hõlmab kolme valdkonda: murdmaasuuskade ja hokikeppide tootmine ning spordi- ja vabaajatarvete vahendus.
– Kiudplaadivabrik – toodetakse pehmetel puitkiudplaatidel baseeruvat kahte iseseisvat tootekatergooriat: üldehitusplaate, mida kasutatakse soojus- ja heliisolatsiooni otstarbel ning seinte ja lagede dekoreerimiseks mõeldud siseviimistlusplaate.
– Liimpuiduvabriku – toodetakse liimpuitkilpe, mis on põhiliseks sisendiks mööblitööstusele täispuidust mööbli valmistamisel.
Tugiüksustena kuuluvad ettevõtte koosseisu metsakeskus (puitmaterjalide hankimine ja saematerjalide tootmine), katlamaja (soojusenergia tootmine) ja tehniline teenistus (hoonete, masinate ja seadmete hooldus ning transpordi korraldamine). Lisaks teenitakse tulu renditegevusest ja ettevõtte territooriumil asuvate sööklate opereerimisest.
Majandustegevuse ülevaade
Netokäive
AS Viisnurk netokäive oli 2002. aastal 367,5 miljonit krooni (23,5 miljonit eurot). Võrreldes eelmise aastaga suurenes ettevõtte käive 5,9%. Ettevõtte äriüksustest saavutasid käibemahu kasvu võrreldes 2001. aastaga liimpuiduvabrik (käive rohkem kui kahekordistus) ja kiudplaadivabrik (käibe kasv 11%). Mööblivabriku ja spordikaupade divisjoni käive jäi eelmisel aastal saavutatule alla. Muude tegevuste käive kasvas ligikaudu 20% eelkõige metsakeskuse suurenenud ettevõttesisese müügi arvelt. Kokkuvõttes jäi Viisnurga aruandeaast käibe eelarve (planeeriti käibe tõusu 15% võrreldes 2001. aastaga) täitmata.
AS Viisnurk netokäive ja ettevõttesisene käive tegevusalade lõikes:
t.EEK t.EEK t.euro t.euro %
2002 2001 2002 2001 Muutus
Mööblivabrik 156 170 157 581 9 981 10 071 (0,9)
s.h. ettevõttesisene käive 76 92 5 6 (17,4)
Spordikaupade divisjon 83 099 86 590 5 311 5 534 (4,0)
Kiudplaadivabrik 79 828 71 892 5 102 4 595 11,0
Liimpuiduvabrik 41 402 18 645 2 646 1 191 122,1
s.h. ettevõttesisene käive 19 328 9 613 1 235 614 101,1
Muud tegevused 86 572 72 036 5 533 4 604 20,2
s.h. ettevõttesisene käive 60 136 50 067 3 844 3 200 20,1
Elimineerimised (79 540) (59 772) (5 084) (3 820) 33,1
(ettevõttesisene käive)
AS VIISNURK NETOKÄIVE 367 531 346 972 23 489 22 175 5,9
Kasum
AS Viisnurk 2002. aasta majandustulemuseks kujunes 18,7 miljonit krooni (1,2 miljonit eurot)puhaskahjumit. Võrdluseks teeniti 2001. aastal 19,4 miljonit krooni (1,2 miljonit eurot) puhaskasumit. Viisnurga intresside ja kulumieelne kasum ehk EBITDA oli 17,9 miljoni krooniga (1,1 miljoni euroga) positiivne. Ettevõtte äriüksustest teenisid kasumit kiudplaadivabrik ja mööblivabrik, kahjumisse jäid liimpuiduvabrik, spordikaupade divisjoni ning saeveski kahjumi tõttu ka muud tegevused.
AS Viisnurk puhaskasumi kujunemine tegevusalade lõikes:
t.EEK t.EEK t.euro t.euro %
2002 2001 2002 2001 Muutus
Mööblivabrik 15 184 23 052 970 1 473 (34,1)
Spordikaupade divisjon (14 531) 5 569 (929) 356 (360,9)
Kiudplaadivabrik 17 126 20 589 1 095 1 316 (16,8)
Liimpuiduvabrik (13 064) (11 963) (835) (765) 9,2
Muud tegevused (3 538) 146 (226) 10 –
ALLÜKSUSTE KASUM KOKKU 1 177 37 393 75 2 390 (96,9)
Jagamata kulud (üldhaldusk.) (9 953) (10 144) (636) (648) (1,9)
AS VIISNURK ÄRIKASUM (8 776) 27 249 (561) 1 742 (132,2)
Neto finantskulud (9 903) (7 866) (633) (503) 25,9
AS VIISNURK PUHASKASUM (18 679) 19 383 (1 194) 1 239 (196,4)
Bilanss ja rahavoogude aruanne
AS Viisnurk koguvarade maht vähenes aruandeaastal 3,3%; olles seisuga 31.12.2002 345,8 miljoni krooni (22,1 miljonit eurot). Bilansi aktiva poolel vähenes eelkõige spordikaupade divisjoni varude kuludesse kandmise tõttu ettevõtte varude maht ligikaudu 20% ehk 15 miljonit krooni (1,0 miljonit eurot). Ettevõtte põhivarade maht kasvas aastaga 6,3 miljonit krooni (0,4 miljonit eurot). Passiva poolel vähenesid lühiajalised kohustused 9,3 miljonit krooni (0,6 miljonit eurot) ja omakapital aruandeaasta kahjumi võrra 18,7 miljonit krooni(1,2 miljonit eurot). Pikaajaliste kohustuste maht suurenes 16,3 miljonit krooni (1,0 miljonit eurot).
Olenemata 2002. aasta kahjumist oli Viisnurga äritegevuse rahakäive aruandeaastal 21,8 miljoni krooniga (1,4 miljoni euroga) positiivne. See on vaid 25% ehk 7,2 miljonit krooni (0,5 miljonit eurot) vähem kui 2001. aastal. Positiivse äritegevuse rahakäive võimaldasid ühelt poolt mitterahalise kulu – kulumi suur osa (26,7 miljonit krooni (1,7 miljonit eurot)) kahjumi kujunemisel ning teiselt poolt käibevarade (eelkõige varude) vähenemise positiivne mõju summas 14,7 miljonit krooni (0,9 miljonit eurot). Investeeringuteks kasutati aruandeaastal raha 28,5 miljonit krooni (1,8 miljonit eurot) ning laenude jääk suurenes aastaga 3,4 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot).
Äriüksuste ülevaade
Mööblivabrik
Mööblivabrik teenis aruandeaastal 156,2 miljoni krooni (10,0 miljoni euro) juures 15,2 miljonit krooni (1,0 miljonit eurot) kasumit. Võrreldes 2001. aastaga jäi vabriku käive praktiliselt muutumatuks, küll vähenes majandustegevuse kasum 7,8 miljonit krooni (0,5 miljonit eurot) ehk 34%. Tagasihoidlikuks jäid mööblivabriku majandustulemused aasta teisel poolel. Kui aasta esimesel poolel saavutati korralik käibe kasv ja kasumlikkus (vastavalt 89 miljonit krooni (5,7 miljonit eurot) käivet ja 12 miljonit krooni (0,8 miljonit eurot) majandustegevuse kasumit) siis teisel poolaastal teeniti 67,2 miljoni krooni (4,3 miljoni euro) käibe juures 3,2 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot) kasumit. Käibe ja kasumlikkuse vähenemise põhjustas kõrgema rentaablusega põhiklientidelt tellimuste äraütlemine, kes viitasid tarbimise üldisele nõrkusele mööbliturul. Uute klientide ja stabiilsete tellimuste leidmine võtab seniste kogemuste kohaselt mööblisektoris aega kuni pool aastat, mistõttu vabrikul ei õnnestunud aasta lõpus saada olulises mahus lisatellimusi. Mööblivabriku suuremad kliendid olid 2002. aastal IKEA Trading 59,6 miljoni krooniga (3,8 miljoni euroga)(erinevad allhanketooted) ja Boknas Huonekalut 44 miljoni krooniga (2,8 miljoni euroga)(antiikstiilis kodukontori mööbel). Müük Vene turule moodustas kokku 23,9 miljonit krooni (1,5 miljonit eurot), kuhu müüdi põhiosas samuti antiikstiilis mööblit.
2002. aastal viidi põhiosas lõpule mööblivabriku laiendamine olemasoleval territooriumil, mis loob võimalused saavutada vabriku aastaseks tootmisvõimsuseks ligikaudu 200 miljonit krooni (12,8 miljonit eurot). Selleks investeeriti aasta jooksul 15,1 miljonit krooni (1,0 miljonit eurot) – suurimaks objektiks oli senise kitsaskoha – montaažijaoskonna väljaehitamine.
Spordikaupade divisjon
Spordikaupade divisjonile netokäive oli 2002. aastal 83,1 miljonit krooni (5,3 miljonit eurot), vähenedes aasta jooksul 4%. 2001. aastal teenitud 5,6 miljoni krooni (0,4 miljoni euro) majandustegevuse kasumi asemel aga jäädi aruandeaastal 14,5 miljoni krooniga (0,9 miljoni euroga) kahjumisse, kusjuures sellest kahjumist 12,6 miljonit krooni (0,8 miljonit eurot) saadi neljandas kvartalis. Divisjoni suure kahjumi põhjustena võib välja tuua järgmist:
– Vaatamata keeruliste ja kõrgema omahinnaga suusamudelite osakaalu tõusule tooteportfellis langes müüdavate suuskade keskmine hind 2002. aastal võrreldes eelmise perioodiga ligikaudu 10%. Hindade languse peapõhjusena võib esile tuua hinnasurvet odavamas tootmiskeskkonnas tegutsevatelt konkurentidelt.
– Divisjoni tootmise võimetus kohaneda tootmisnomenklatuuri olulise muutusega tõi kaasa lisakulusid põhimaterjalide, tööliste palgakulude ja kvaliteedikulude osas. 2002. aastal toodetud 198,4 tuhandest suusapaarist moodustas CAP konstruktsiooniga suuskade osakaal peaaegu 70%, 2001. aastal oli vastava konstruktsiooniga suuskade osatähtsus aga alla 30%-i.
– Seoses vanemat tüüpi suusakonstruktsioonide (plastik ja EPO küljega suusad) tootmise lõpetamisega alates 2003. aasta algusest koostati plaan 106 töötaja koondamiseks ja moodustati selleks koondamistasude reserv summas 1,2 miljonit krooni (0,1 miljonit eurot). Lisaks kanti kuludesse 7,2 miljoni krooni (0,5 miljoni euro) eest põhivarasid, materjalide ning lõpetamata ja valmistoodangu varusid, mille kasutamine 2003. aasta tootmis- ja müügiprotsessis ei ole võimalik. Plastik ja EPO küljega suuski toodeti veel 2001. aastal 152,3 tuhat paari ning 2002. aastal 63,5 tuhat paari.
– 2002. aastal hinnati ebatõenäoliselt laekuvaks 1,4 miljoni krooni (0,1 miljonit euro) eest spordikaupade divisjoni debitoorset võlgnevust
– suurimas summas 1,14 miljonit krooni (0,1 miljonit eurot) nõue pankrotistunud firmale Peltonen Ski OY.
– Planeeritud tootmis- ja müügimahte ei saavutatud hokikeppide tootmises, mis jäi 2002. aasta kokkuvõttes kahjumisse. Spordikaupade divisjoni suurimad kliendid murdmaasuuskade osas olid 2002. aastal Rossignol Ski 14,6 miljoni krooniga (0,9 miljoni euroga), Atomic 11,5 miljoni krooniga (0,7 miljoni euroga) ja Norra firma Gresvig Kjededrift AS 5,4 miljoni krooniga (0,3 miljoni euroga). Hokikeppide olulisemad koostööpartnerid olid aruandeaastal Kanada firma I-Tech, Šveitsi firma Wüthrich Sport AG ja Soome firma Urheilut & Kalastus Oy.
Kiudplaadivabrik
Kiudplaadivabriku majandustulemuseks oli aruandeaastal 79,8 miljonit krooni (5,1 miljonit eurot) käivet ja 17,1 miljonit krooni (1,1 miljonit eurot) kasumit. Võrreldes eelmise aastaga kasvas käive 11%, kasum aga vähenes 3,5 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot) ehk 17%. Kiudplaadivabriku majandustulemustele avaldas suurimat mõju tootmissisendite hinnatõus eelkõige põhitooraine laastu ja elektri hinna tõusu näol. Lisaks jäi võrreldes eelmise aastaga tagasihoidlikkumaks aasta alguse müük, mis ei võimaldanud vabrikul kahe kuu jooksul töötada pideva tsükliga ning vähendas seeläbi tootmise efektiivsust. Kiudplaadivabriku müügist 22% moodustas kõrgema vääristusastmega ja suurema marginaaliga Isotex siseviimistlusplaatide käive ning 78% peamiselt üldehitusmaterjalina käsitletava Isoplaadi käive. 2001. aastal oli vastav vahekord 27% ja 73%.
Kiudplaadivabriku suurimad kliendid 2002. aastal olid Hollandi firma Saffier 18,6 miljoni krooniga (1,2 miljoni euroga) ning Soome firmad Suomen Kuitulevy ja Rautakesko vastavalt 9,8 miljoni ja 8,1 miljoni krooniga (0,6 miljoni ja 0,5 miljoni euroga). Kiudplaadivabriku müügist moodustas olulise osa ka müük kohalikule turule summas 29,3 miljonit krooni (1,9 miljonit eurot).
Liimpuiduvabrik
2002. aasta oli liimpuiduvabriku jaoks esimene majandustegevuse täisaasta, mille vältel jäädi 41,4 miljoni kroonise (2,6 miljoni euro) kogukäibe juures 13,1 miljoni krooniga (0,8 miljoni euroga) kahjumisse. Võrreldes 2001. aastaga käive küll enam kui kahekordistus kuid sellest hoolimata suurenes kahjum ligi 1 miljoni krooni (0,1 miljoni euro) võrra. Liimpuiduvabriku kahjumi peapõhjuseks oli jätkuvalt väike tootmismaht, mis ei võimalda katta püsikulusid. Näiteks moodustas ligi poole vabriku kahjumist kulum. Madala tootmismahu tingisid omakorda ühelt poolt piiratud kliendibaas, mis ei võimaldanud saada standardiseeritud suurtellimusi ning teiselt poolt puudulik esmasjuhtimise tase ja tööliste madal kvalifikatsioon ja motivatsiooni puudumine.
Probleemide lahendamiseks liimpuiduvabrikus kaasati 2002. aastal suurtootmise kogemustega konsultante tootmisprotsesside korrastamiseks ja tööliste väljaõppe tõhustamiseks ning korrigeeriti vabriku operatiivplaneerimise ja kvaliteedikontrolli süsteeme. Nende tegevuste esimesed tulemused ilmnesid 2002. aasta neljandas kvartalis kus vabriku ühe kuu tootmismaht oli novembris rekordiline, ületades eelmise kuu tippmahu ligikaudu 40%-ga. Koguseliselt toodeti 2002. aastal 4425 m³ männikilpi ja 640 m³ kasekilpi. Suurimad kliendid olid Viisnurga oma mööblivabrik summas 19,3 miljonit krooni (1,2 miljonit eurot) (47%) ja Taani mööblitootja Bodilsen 5,4 miljoni krooniga (0,3 miljoni euroga). Ülejäänud suuremate klientide müügimahud jäid 1-2 miljoni krooni (0,1 miljoni euro) vahele.
Tugitegevused
Keskse puiduhanke ja esmase töötlemise maht Viisnurga metsakeskuses oli 2002. aastal kokku 62,5 miljonit krooni (4,0 miljonit eurot), millest 66% moodustas ettevõttesisene müük. 2002. aastal valitsenud ebasoodsa situatsiooni tõttu tooraineturul jäi metsakeskuse töö ebaefektiivseks ning majandustegevuse tulemuseks kujunes 4,3 miljonit krooni (0,3 miljonit eurot) kahjumit, millest 3 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot) saadi IV kvartalis.
Katlamaja tulemused kogukäibe osas olid 2002. aastal 22,2 miljonit krooni (1,4 miljonit eurot), mis on ligikaudu 13% rohkem kui eelmisel aastal. Kogukäibest 85% moodustas ärisegmentide vaheline käive. Müük ettevõttest välja oli 3,4 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot)(2001. aastal 3,3 miljonit krooni (0,2 miljonit eurot)) ja majandustegevuse kasumiks kujunes 150 tuhat krooni (10 tuhat eurot)(2001. aastal 500 tuhat krooni (32 tuhat eurot)).
Tehniline teenistus tegeleb tootmisseadmete, tehniliste kommunikatsioonide hooldamise ja korrashoiuga, valmistab tehnoloogilisi eriseadmeid põhitootmistegevustele, ning haldab ja korraldab elektrikäitu. 2002. aasta tööde rahaline kogumaht oli 18,1 miljonit krooni (1,2 miljonit eurot), vähenedes aastaga ligi 36%.
Tulevikuperspektiivid
AS Viisnurk peaeesmärgid on 2003. aastal luua kasumile orienteeritud kliendikeskne organisatsioon, korrastada põhiprotsessid, saavutada jätkuv käibe kasv ja jõuda tagasi kasumisse.
Põhitegevusalade lõikes on olulisemad tulevikuperspektiivid järgmised:
Mööblidivisjon
Mööblidivisjoni peaeesmärkideks on kliendikeskse turundusorganisatsiooni mudeli juurutamine, müügi kiire aktiviseerimine ning järsk protsesside efektiivistamine läbi ühtse divisjoni loomise olemasolevate metsakeskuse, liimpuiduvabriku ja mööblivabriku liitmisel. 2003. aastaks on mööbli müügiks sõlmitud uued lepingud IKEA (Rootsi) ja OTTO-ga (Saksamaa), liimpuiduvabrikus jätkub 2002. a. IV kvartalis alanud tootmismahtude tõus.
Spordikaupade divisjon
Spordikaupade divisjoni peaeesmärgid on murdmaasuuskade tootmismahu optimeerimine ning hokikeppide ja spordi- ja vabaajakaupade hulgimüügi mahu kasvatamine. Kliendiriskide optimeerimisel on eesmärgiks pikaajaliste kliendisuhete loomine ja oma toodete (VISU, MAXX) arendamine. Järgmiseks hooajaks on allakirjutamisel lepingud murdmaasuuskade müügiks Rossignolile, Exelile (Soome) ja Skilomile (Norra). Käivitatud on divisjoni organisatsiooni reorganiseerimine ja tootmisprotsesside ümberkorraldamine.
Ehitusmaterjalide divisjon
Ehitusmaterjalide divisjoni peaeesmärgiks on olemasolevate positsioonide säilitamine ja oma toodetega (eelkõige ISOTEX) uute sihtturgude hõivamine. Divisjoni tootmisvõimsused on 2003. aastaks täielikult kaetud lepingutega.
KASUMIARUANNE
t. kroonides t. kroonides t. eurodes t. eurodes
auditeerimata 2002 2001 2002 2001
REALISEERIMISE NETOKÄIVE 367 531 346 972 23 489 22 175
Realiseeritud toodete (342 216) (290 414) (21 871) (18 561)
kulu
Brutokasum 25 315 56 558 1 618 3 615
Turustuskulud (19 664) (17 866) (1 257) (1 142)
Üldhalduskulud (9 953) (10 144) (636) (648)
Muud äritulud 1 641 1 670 105 107
Muud ärikulud (6 117) (2 968) (391) (190)
Ärikasum (8 777) 27 249 (561) 1 742
Finantstulud 381 1 171 24 75
Finantskulud (10 284) (9 037) (657) (578)
PERIOODI PUHASKASUM (18 679) 19 383 (1 194) 1 239
Tava puhaskasum aktsia (4,15) 4,31 (0,27) 0,28
kohta
Lahustatud puhaskasum (4,15) 4,31 (0,27) 0,28
aktsia kohta
BILANSS
t. kroonides t. kroonides t. eurodes t. eurodes
auditeerimata 31.12.2002 31.12.2001 31.12.2002 31.12.2001
Raha ja pangakontod 1 764 5 036 113 322
Nõuded ostjate vastu 54 144 52 496 3 460 3 355
Muud lühiajalised nõuded 1 916 2 215 122 142
Ettem. tul. per. kulud 4 447 5 449 284 348
Varud 59 554 74 576 3 806 4 765
Käibevara kokku 121 824 139 772 7 786 8 932
Pikaajal. fin.invest.-d 1 436 1 436 92 92
Materiaalne põhivara 221 801 216 043 14 176 13 808
Immateriaalne põhivara 785 269 50 17
Põhivara kokku 224 022 217 748 14 318 13 917
AKTIVA KOKKU 345 846 357 520 22 104 22 849
Võlakohustused 38 773 47 368 2 478 3 027
Ostjate ettemaksed 620 1 216 40 78
Võlad hankijatele 30 978 36 793 1 980 2 351
Maksuvõlad 5 944 5 639 380 360
Viitvõlad 12 267 8 348 784 534
Lühiajalised eraldised 1 493 95
Lühiajal. kohust. kokku 90 075 99 364 5 757 6 350
Pikaajal. võlakohustused 111 774 95 479 7 144 6 102
Pikaajal. kohust. kokku 111 774 95 479 7 144 6 102
Kohustused kokku 201 849 194 843 12 900 12 453
Aktsiakap. nimiväärtuses 44 991 44 991 2 875 2 875
Aazio 11 332 11 332 724 724
Kohustuslik 4 499 4 499 288 288
reservkapital
Eelm. per. jaotamata 101 855 82 472 6 510 5 271
kasum
Aruandeaasta kasum (18 679) 19 383 (1 194) 1 239
Omakapital kokku 143 997 162 677 9 203 10 397
PASSIVA KOKKU 345 846 357 520 22 104 22 849
Andrus Aljas
Finantsdirektor
044 78355
